Seekord neli ööd kohapeal ja väga lühikese ettevalmistusajaga. Pakettreis. B&B

Sharm el Sheik asub Siinai poolsaarel ja ainuke osa Egiptusest, mis ei asu mitte Aafrikas vaid Aasias. 1967-1982 oli piirkond okupeeritud Iisraeli poolt, mis alustas siia turismikuurordi ehitamist. Seega enam vähem kõik on siin piirkonnas suunatud sellele, et turistil oleks hea ja Egiptuse või lähiriikide rahutused siia peaaegu, et ei puutu. Reisi ostsime Novatoursilt. Kuigi alguses öeldi, et pakkumises on ainult kõik hinnas hotellid, siis on siiski võimalik saada ainult hommikusöögiga.
Tuba, mida müüs meile Novatours ja tuba, mida pakuti meile selle nimetuse järgi, erinesid märgatavalt. Vaidlus, kui palju tohib müümise nimel ilustada, veel käib.
Rand Sharm el Sheikis on tervenisti eravalduste vahel ära jaotatud, aga kuna ka meie hotellil oli jupike, siis saime kontrollida väidet, et kohe vette astudes, algab imeline merealune maailm (mida on võimalik muidugi paremini näha, kui kasutad maski, aga ka sillalt vette vaadates, paistis värvikirev kalameri).

Eestlased on nii siia kui ka Hurgadasse teinud oma sukeldumise allüksuseke, mis korraldab laevasõite Punasele merele, kus on võimalik sorgeldada või teha proovisukeldumist või mõlemat. Sinclair- lahe meeskond. Süüa sai ka. Merikilpkonni, keda näha siin pole haruldus, meie ei näinud, küll aga saatsid meie laeva natuke maad viis delfiini.

Praegu käib siia Tallinnast kaks tšarterlendu nädalas. Kohalikud pakkusid tihti ka esimese variandina, et oleme Eestist ja selle peale tuli kohe mingi eestikeelne fraas, näiteks Tere-tere, vana kere!, Hallo-hallo, Helgi Sallo! Rohkem oli siiski vene keelt. Ka meie hotellis laste meeskonna mängus oli kaks meeskonda Venemaalt ja üks Ukrainast (või vastupidi). Giidi jutu järgi 2022-l aastal olid need kaks rahvust ikka ohtlikult kakelnud, ja mingist meeskondade vahelisest mängist ei saanud juttugi olla. Praegu toimib siin kohapeal igatahes vaherahu. Lippu lint Andry kaabul sai mõne üksiku kommentaari, nt . Ma austan ukrainlasi või ma olen rahu poolt (mis väljend see üldse on???)
Meie hotell asus Naama Bay ranna keskel. Hotellidest eemal oli ka kaupuste ja restoranide piirkond. Meie absoluutne lemmik restoran… Google kaardile, teda miskipärast märkida ei saanud, aga otse Aladini baari kõrval. Ja parim baar, mille leidsime, asub ranna piirkonnast umbes 10 km kaugusel, vana (vaieldav on see omadussõna) turu lähedal mäeküljel. Elav ja idamaine valgustite ja lõhnadega mäeküljel asuv baar oli külastust väärt küll. 10 km teisele poole hotellist asus valgustatutatud piirkond, ilus silmale vaadata, aga restoranid olid tühjad. Seega põgenesime sealt tühja kõhuga, kuigi olime sinna õhtust sööma läinud.

Ühistransport toimib. Väikesed mikrobussid lasid signaali ja kui ütlesime oma soovitud koha, saime ka teada, kas see buss sinna läheb või mitte. Maksma läks üks ots vastavalt teepikkusele kas 1 dollar kahepeale või kummaltki eraldi. Takso 10 km eest maksis 5, aga tingid tuli.
Millest on kahju, et ei jõudnud Siinai mäele. See oleks olnud öine matk, aga ei mahutanud lõpuks aega.
Kas lähen tagasi? Kui aeg ja hind klapivad. Lähiaastatel kindlasti mitte. Siinai mägi natuke kripeldab ja pilt, mis kristallselges vees sorgeldades avaneb, on ikka väga ilus. Sama ajavöönd ja otselend teevad sõidu lihtsaks.
