Lood kogutud Albioni korraldatud Pakistani reisil 20.09.2019-01.10.2019. Lood panin kirja üritades võimalikult vähe segada jutustaja teksti voolavust. Jutustajaks Hussein, meie Pakistani kohalik giid, kes ajaloost, nimedest, sündmustest ja faktidest pulbitseva teksti vahele lisas ka mõne üksiku, Pakistani hoopis teisest küljest illustreeriva, loo. Kohatise kohmakuse ja konarlikkuse üritasin alles jätta. Kindlasti on midagi kiirustades ja tõlkes kaduma läinud, aga sellisena nad minu kõrva ja kõrvast kirja just jõudsid. Fotod tegin samal reisil.

Lulusani järv. Hulk aega tagasi saabus Lulusani järve äärde Egiptuse prints, kuna unes ilmus talle imekaunis haldjas. Prints sai aru, et haldjas elab Lulusani järve ääres. Kohalik preester oli ka haldjat ja printsi unes näinud.

Prints kohtas preestrit ja küsis, et kus ta haldjat kohata võiks. Preester ütles, et ta võib proovida organiseerida kohtumise. Preester rääkis haldjaga. Haldjas ütles, et ta võib printsiga kohtuda, aga printsil tuleb vastata neljale küsimusele.

Hommikul läks prints Lulusani järve ujuma. Haldjas nägi seda, varastas ta riided ära ja tõusis lendu. Haldjal olid ilusad kuldsed tiivad. Prints hakkas paluma, et kuldsete tiibadega haldjas talle riided tagasi annaks.

Hille (meie Eesti giid): “Oota, mis küsimustest sai?”.

Hussein käega rehmates: “Küsimused olid unustatud.” .

Haldjas ütles, et annab riided tagasi, kui prints temaga abiellub. Prints abiellus. Ainult prints nägi teda. Teised mitte.

Õnnelik lõpp.

Hunza šamaanid. Ammu enne kui moslemi usk valdavaks muutus, elasid Hunza kandis šamaanid. Tantsides lähevad nad transsi, vaatavad üles ja näevad puude otsas haldjaid. Inimesi nad tantsides ei näe. Inimesed on nende jaoks nagu kivid. Haldjad aga istuvad puu otsas ja juhatavad šamaani tantsu. Rituaal toimub shinaa keeles. See on haldjate keel. Tantsu jooksul saab ettekuulutusi tulevikuks. Šamaanid aitavad ravida ka haigusi. Kui keegi on haige, siis šamaan laseb enda juurde tuua haige inimese osa. Näiteks nööbi. Öösel paneb šamaan nööbi padja alla. Siis näeb šamaan unes haldjat, kes ütleb, mis on juhtunud ja miks ning kuidas ravida. Kui šamaani antud juhiseid järgida, siis saab haige terveks.

Husseini onu oli kõrge sõjaväelane. Teenis erinevates väeosades, isegi Ameerikas. Kui onu oli Ameerikast tagasi tulnud, siis teised sõjaväelased hakkasid teda kadestama ja panid talle needuse peale. Talle segati eesliaju raita sisse, mille peale läks onu hulluks. Keel paisus ja kurk läks täiesti paiste. Süüa ei saanud. Onu vend ehk Husseini isa läks šamaani juurde, kes nende lähedal elas. Šamaan ütles onule, et sinu kadedad alluvad on sulle needuse peale pannud.

Paus

Meie: Kas kõik? Mis siis sai?

Hussein: Midagi, suri 40 aastat hiljem ja ei taastunudki. Suri 1971.

Hunza kõige kuulsam šamaan suri 4-5 aastat tagasi.

Bussiga teel.

Sõidame bussiga Hunzas orus. Möödume islamiitide külast, küngas keset küla, roosad lipukesed ümber. „Siia on maetud šamaan, kes oskas loomade keelt. Kui kits tiineks jäi, oskas šamaan öelda, kas sünnib isane või emane tall.“.

****

Aastal 1992 aitas Hussein organiseerida prantsuse TV jaoks šamaanidega seotud dokumentaalfilmi. Kohtusid ka Hunza šamaani kuningannaga. Nüüdseks on kuninganna surnud. Rituaali käigus pandi lõkkesse teatud suitsu ajavaid taimi. Kui suits jõudis šamaani kuninganna sõõrmetesse, siis haaras ta trummi ja hakkas paljusid haldjaid nägema. Tantsist kolm tantsu.

****

Karud ja tüdrukud. Meil on ka karud. Enamasti pruunkarud. Karud varastavad tüdrukuid ja kuna nende peopesad ja tallad eritavad teatuid fermoone, armastavad karud neid lakkuda. Pärast ei saa tüdrukud enam käia, sest karude keel on hästi kare.

Ükskord juhtus selline lugu, et külas olid pulmad. Väike grupp tüdrukuid kõndis mööda teed pulmapaika. Ühel neist olid väga kirevad riided seljas. Karu ründas tüdrukuid, haaras selle värviliste riietega tüdruku ja jooksis ära.

Kogu külarahvas hakkas tüdrukut otsima. Mitu päeva otsiti. Lõpuks leiti ta karu koopast. Jalatallad veriseks lakutud. Neli päeva hiljem. Karu keel on väga kare.

Tüdruk keeldus tagasi tulemast, sest talle meeldis see ka.

Pildil olevad tüdrukud pole looga kuidagi seotud.

****

Hussain töötas baaris: “Umbes aastal 1970, kui ma Islamabadi õppima tulin, läksin ka tööle kohalikku baari. See oli selline baar, kus käisid nii mehed kui naised. Ükskord, kui ma parajasti kandikut kandsin, müksas mind üks naine puusaga. “Oh, miks oled nii häbelik,” ütles ta. Ükski tilk ei läinud maha.”.

Rikas mees ja helikopter. Hästi rikas mees läks mööda teed. Tee ääres oli helikopter ja ta jäi seda vaatama. Tema juurde tuli teine mees ja küsis: “Kas sulle meeldib see helikopter?”.

Rikas mees ütles: “Oo jaa, väga meeldib!”.

Teine mees: “Osta ära, 500 000.”.

Rikas mees: “Mul pole kaasas nii palju raha, on ainult 300 000 on hetkel.”.

Teine mees: “Olgu peale, anna seegi, too ülejäänud raha hiljem, ma lähen toon võtmed.”.

Rikas mees jäi helikopteri juurde ootama. Ootas väga kaua. Tulid sõjaväelased, küsisid: “Mis passid selle helikopteri juures?”.

Rikas mees: “Ostsin helikopteri ära ja nüüd ootan, kohe tuuakse võtmed.”.

“Go away, mine ära,” ütlesid sõjaväelased, “helikopter kuulub sõjaväele, keegi teine ei saa seda müüa. Sellel pole isegi mootorit peal!”.

Tõesti, helikopteril polnud isegi mootorit peal.

Borgoti inimeste kohta olevat Pakistanis palju nalju (õige nimi kõlas sarnaselt, aga tõenäoliselt läks siiski kiirustades kaduma).

Üks mees seisis põllu ääres, sool peos. Borgoti mees küsis, et kust said, tahan ka. Mees ütles, et ise külvan maha ja siis saan saagi. Totakate küla mees külvaski soola maha ja hakkas kastma. Soolast tekkis mullale koorik. Soola peale tuli põllul palju ritsikaid. Borgoti mees tuli ja vaatas, et soola pole, aga ritsikaid on palju. Vanem vend hõikas noorema venna appi, et ritsikad tulevad ja söövad nende soola ära. Noorem vend tuli, püss käes. Vanemale vennale hüppasid kaks ritsikat õlale. Noorem vend tulistas ja lasi oma venna maha. Surnuks.

****

Borgotilastel oli plaanis veristada härg.

Härjal seoti jalad kinni ja hakati nuga otsima.

Üks mees nägi nuga katusel. Nuga oligi katusel. Mehed vedasid siis härja katusele ja veristasid seal.

Hunza küla, Altit. Seitsesada aastat tagasi oli külas šamaan. Ükskord, kui ta oma tantse tantsis, visati lõkke sisse teatud taimi, ta vaatas aina üles haldjate poole, läks täitsa transsi, hüppas katuselt katusele ja üles taevasse, haldjate koju.

Perekond sai haldjate peale vihaseks. Läksid teiste šamaanide käest küsima, kuidas saada ta pere juurde tagasi. Teised šamaanid ütlesid, et haldjad on ta ära viinud, et teda tagasi saada, on vaja minna vana kreeka pähkli puu alla ja mängida seal nii kaua, kui ta tagasi tuleb. Šamaan oli juba üles haldjate juurde jõudnud. Haldjate juures kuulis ta muusikat ja palus haldjaid, et kas ta tohib minna pidustustele. Haldjad lubasid. Kui ta alla hakkas ronima, jäi ta kadakatesse kinni ja torkas silma välja. Siis kukkus ta alla ja tantsis, nagu poleks ta vahepeal eemal olnudki.

Haldjad viivad tihti inimesi ära. Ükskord viisid ära ka Husseini tädi. Kell kümme viidi ära ja kell kaks toodi tagasi. Onu oli ukse lukku pannud, uksest ei saanud tädi ju kuhugi minna. Hussain töötas sel ajal oma isaga põllul ja onu tuli ütlema, et tädi viidi haldjate poolt ära.

Mina: “Nii, et see toimus päeval?”.

Ei, see oli öösel. Noh nad pritsivad vett ja siis aeg tundub teistmoodi.

*****

Meie kaks giidi tögavad üksteist, rõhutades, kui võimsad nad on. Kohe kõikvõimsad. Teevad, mida tahavad. Selle peale tuli selline lugu:

Lõvi on džungli kuningas-Seda teavad ka pakistanlased.

Keegi küsis, kas lõvi muneb või poegib. Kuna Pakistanis lõvisid looduses ei ela, siis keegi ei tea, kuidas ta tegelikult järglasi saab. Vastuseks küsijale, et lõvi on ikkagi kuningas, teeb, mida tahab, kui tahab muneb, kui tahab poegib.

Altiti küla lähedal elas üks väga tark ühe silmaga šamaan, kes oskas tulevikku ette näha. Sel ajal ei voolanud sealkandis ühtegi jõge. Küla elanikud palusid šamaani, et ta vaataks tulevikku, et näha, kuidas saada küla lähedusse jõgi. Šamaan vaatas ja nägi ainult imeilusaid haldjaid. Üks neist elas kalju otsas, mida kutsutakse siiani “Lady Finger”. Šamaan armus jäägitult. Selle šamaani juhtimise all oli palju hiiglasi. Ta lasi neil jõesängi valmis ehitada ja nii sai küla endale jõe.

Haldjas aga istub siiani Lady Fingeri otsas. 700 aastat.

*****

Kunagi ammu Husseini vanaisa teenis koos inglastega sõjaväes. Ühel päeval küsis vanaisa kõrge inglise sõjaväelase käest, et palju neid on. Too vastas : “Vabandust, härra, ma tõesti ei saa selle vastata.”.

Järgmise päeva hommikul tuli kõrge sõjaväelane Husseini vanaisa juurde ja ütles: “Meid on 84 000.”….”kaheksakümmend neli tuhat!!!”

*****

Inglased pidid vedama kogu varustuse vee äärest mägedesse ise, ilma abita. Ükskord Husseini vanaisa aitas neid. Selle eest kinkisid inglased talle paki sigarette.

Vanaise suitsetas neid elu lõpuni.

*********